Innovatsioon

Eestis on väga suur hulk miljööväärtuslikke ehitisi/hooneid ning hoonestusalasid mis asuvad riigi kaitse all ja millega on seondunud spetsiifilised ehituslikud regulatsioonid ning piirangud.

Miljööväärtuslikku staatust omavad terved rajoonid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ning teistes Eesti linnades ja asulates (täpsem info ja täis nimekiri).

Tänu rangetele nõuetele on nende hoonete soojustamine ja energiatarbimise vähendamine väga keeruline. Reeglina on kehva soojapidavuse tõttu selliste hoonete energiamärgis väga madal, mis omakorda tähendab suuri küttekulusid. Miljööväärtuslik staatus välistab standardsete kihiliste soojustuslahenduste (vahtplasti või mineraalvilla) kasutamise.

Arvestades kiiresti kasvava küttekulude osakaalu ning energiasäästu-prioriteeti tänapäevases maailmas, muutub probleem järjest tõsisemaks. Riigi mastaabis on miljööväärtuslike objektide kütmisele kuluv energiahulk märkimisväärne. Seetõttu ongi väga oluline lahendada kaks pealtnäha vastandlikku ülesannet. Säilitades klassikalise krohvi välimuse ja selle mehaanilised omadused, samas parandades kihi soojapidavust. Hiljuti on antud probleemi lahenduseks välja pakutud uudne kõrgtehnoloogiline krohv, mis põhineb aerogeeli lisamisel lubjakrohvile. Hetkel Eesti turul sellist krohvi veel ei ole.

Projekti “Uus kõrgtehnoloogiline soojustuskrohv” eesmärgiks oli läbi viia uuringud, mis hõlmasid nii keemilisi-füüsikalisi kui ka klimaatilisi teste ja mille põhjal oleks võimalik otsustada ränioksiidaerogeeli sisaldava soojustuskrohvi kasutamise/arendamise otsatarbekuse üle Eesti kliimas ja tingimustes.

Läbiviidud uuringu ja analüüsi põhjal leiti, et ränioksiidaerogeelidel on väga suur potentsiaal soojustusmaterjalide valmistamisel. Segades lubjakrohvi ränioksiid aerogeeliga on võimalik saada toode, mis on väga hea soojusisolaator, väga kerge, tulekindel, mittetoksiline, vett tõukav ja auruläbilaskev. Heade omaduste tõttu sobib selline komposiitkrohv Eesti kliimasse ja tingimustele ning on võimeline ajalooliste hoonete soojapidavuste märkimisväärselt parenema. Ainsaks puuduseks on krohvi suhteline mehaaniline nõrkus, mida saab parandada spetsiifiliste lisandite või kaitsva väliskihi kasutamisega.

Projekti toetati 20 000€ ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.